kaltsium, osteoporoos ja ateroskleroos
lektor on praktiseeriv kardioloog
https://www.youtube.com/watch?v=D_UJaEZe9ggehk jällegi – kõrvaltoimetest ei räägita ...
Jällegi: südamehaiged, kellel
veresoontesse ladestubud palju kaltsiumi, peaksid rohkem hapukapsast (või
natto't) sööma, K2 vitamiini on palju ka nn. kõvades juustudes, aga võibolla ainult siis, kui loom on söönud palju värsket heina. Kui arst on ettekirjutanud
kumariini sarnast vere hüübimist vähendavaid tablette, peaks temaga diskuteerima K2 vitamiini osas ja võimalusel asendama mingi muu ravimiga. Kui arstile tuleb selline informatsioon uuena, siis arvatavasti on ta esialgu eitusfaasis ja võib saada patsiendi peale isegi vihaseks (eitusest omaksvõtuni on pikk tee).
vt. ka
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6413124/ja veelkord: inimorganismi (ja loodust) tuleb võtta kui musta kasti, millest näeme vaid esipaneeli. Kui rakendada loogilist mõtlemist meile teadaolevate teadmiste piires, sattume varem või hiljem valejärelduste otsa, sest oleme jätnud peidetud seosed (unknown unknowns) arvestamata.
mistõttu sellel teemal ma oleksin kahtleval positsioonil mõlema seisukoha suhtes:
https://www.ohtuleht.ee/1078091/pihuks- ... tte-midagiInimkond on vastu pidanud tänase päevani mitte vitamiini-infusioonide vaid loodusega kooseksisteerimise tõttu, Mida vähem kõrvale hiilida looduslikest barjääridest (soole sein, *maks), seda turvalisem organismile. Me ei tea, mida infusioonis sisalduvad abiained teevad meie organismis, kõike pole võimalik uurida, sest inimfantaasiast jääb puudu uute hüpoteeside püstitamisel ja nende kontrolliisel.
Meditsiini üks põhiprintsiipe:
Primum non nocere.
Meedikutel on kujunenud lausa Pavlovi refleks: kui manustada ravimit, siis eelistatult lihasesse või veeni, sest siis me kontrollime ise täpselt selle
biosaadavust. Teine Pavlovi refleks on seotud ravimitega üldisemalt - kui on sümptoom, tuleb seda ravida (pahatihti: leevendada), mõtlemata algpõhjusele. Ravimfirmade "koolitustel" on siin oma osa.
----
*Inimese vereringe on ehitatud nii, et
soolestikku läbinud veri sattub kõigepealt maksa kapillaaridesse, alles siis veeni, veeni-infusiooni korral aga otse veeni. Veenidest läheb veri läbi südame kopsudesse ja siis uuesti südamesse, kust arterite kaudu jaotub laiali üle kogu organismi. Ka põrnast saabuv veri läbib kõigepealt maksa, alles siis sattub veeni. Sellel kõigel peab olema piisavalt hea põhjus, et loodus tahtis nii.
Kuid veenisüsteemis on ka kurioosum: parema munandi veri läheb alakeha veeni (niudeveen), vasakyu munandi veri aga hoopis neeruyeeni - seetõttu esineb veenilaiendeid seal sagedamini just vasakul pool - vastav veen on pikem.