Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Kui oled näinud kusagil "põõsas" Eesti Nokiat vedelemas
anna meile teada, ehk suudame mõtet edasi arendada...

Juhul, kui nägid korterit, mille hinnas tavapärasest vähem nulle...
või ehitamisel kasutati zelatiini.. sosista meile ka.


Kõik head vestlused teretulnud !
Forum rules
Üldiselt, siin kirjutades austa häid tavasid, ära sõima...ole lihtsalt inimene...rohkem palveid pole

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 30 Jan 2023 19:47

Usk tuleb kasuks ka vaktsineeritud nakatunuid loendades või kahjude varjamist arvestades: ...back in December, Dr. Malone, you were talking about the Omicron variant. That Omicron itself could act kind of like a natural vaccine. And now just in the last few days, we hear Bill Gates is on video saying, sadly, it seems that Omicron is acting like a natural vaccine.
Nüüd ka Eesti uudistes: Kahjuks see viirus ise; eriti selle tüvi, mida kutsutakse Omikroniks, on ise teatud tüüpi vaktsiin, mis loob nii B kui T rakkude immuunsuse ja see saab selle ülesandega paremini hakkama kui meie vaktsiinidega.

https://www.telegram.ee/maailm/gates-kritiseerib-parast-biontechi-aktsiatest-tohutu-kasumi-saamist-vaktsiinide-tohusust
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 30 Jan 2023 21:14

https://www.aripaev.ee/juhtkiri/2023/01/30/kodulaenu-intressimarginaal-alla-jouliselt

Ma suutsin mõned aastad tagasi ennast pangalaenust vabastada. Palju hetkel Teil ntx panga marginaal on laenul ? Ma teadsin see oli 2% juures.

Täna euribor juba 3.35 ehk päris suured summad juba, eriti kui kõik laenud on ca 130K ja üles.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 30 Jan 2023 21:23

spl wrote:Etskae nüüd kõrvalhoone skisofreeniline tädike ei kaeba kusagil kohtutes, et varjutab päevavalguse ära jne... Kui see tädi polnud tankist kõige ehedamal moel, siis söön oma mütsi ära.

https://www.err.ee/1608865622/korghoone-ehitus-tallinnas-eka-endisel-krundil-algab-juba-sel-kevadsuvel

Aga kuhu kõik need autod seal mahuvad, sest hetkel seal parkla ja kõrval oleva kõrghoone kasutajad kasutavad seda täies mahus.

28 kordne hoone, 21 000 ruutu büroo ja muid pindu kokku.


Autodega on lihtne. Juba mitu aastat enne coronat oli poolavalikuks saladuseks asjaolu, et Kesklinna parkimismajad olevat suuresti kasutuseta. Vähemalt kinnisvara omanikud ja haldajad nii kurtsid. Kuna ma ise Kesklinnas autoga ei käi, siis läksin seda hala kontrollima ning üldjoontes nii oligi. Korruste kaupa tühjasid parkimismaju...aga see ei paista eriti tänavale välja. Pealegi parklates hulkumine või üldse sinna sattumine on veits ebameeldiv tegevus... Parkima hakatakse ju sissepääsule lähimast nurgast või siis sellest nurgast mis kabinetiuksele või poekassale lähim. Mis aga selles ehituskihus kukalt kratsima paneb on olukord praegusel kaubandus-, büroo- ja korteriturul. Ettevõtted koondavad oma töötajaid, tegevusi, kärbivad hooga kulusid, destruktureerivad tegemisi, panevad allüksusi kinni jne. Kesklinnas (aga ja ennast edukatena reklaamivad mõnedes suurkaubanduskeskustes) sinna sattudes näen vaid üha väiksemat kasutust....Hetkel on see osavalt peidetud üha hiljemasse avamisse ja varajasemasse sulgemisse või mõnedel päevadel üldse kinniolemisse. Esimestel korrustele on tekkinud näidistesaalid või kunstigaleriid. Tuled põlevad ja lülituvad sisse välja aga inimesi pole nii mõneski hoones ammu näinud, kuigi erinevatel kellaaegadel lähen mööda. Vaid lörtsisaju või tuisu ajal saab aru, et nii mõnestki säravast uksest pole tegelikult päeva jooksul pea keegi sisenenud või väljunud (minu hommikuste jalajälgede kõrvale-peale ei ole õhtuks ühtegi värsket tekkinud) ehk tulevad kliendid-töötajad vaid maaluse parkla kaudu. Aga siis pole ju mingit ideed Kesklinnas asetseda... Ehituspoodidesse on tekkinud leitavad teenindajad ja paljudest neist logelevad. Parkimiskohta on hõlbus leida ukse ette jne...:HEAD Mis aga närvi ajab on see tsirkus mis toimub "populaarsetena ennast meedias reklaamivates" suurkaubanduskeskustes. Tundub, et kaubanduskeskuste omanike põhiideeks on müüd asjatu külastajate jooksutamine ja eksitamine. Kõik vajalik-möödapääsmatult vajalik ning suur osa ankurrentnike on viidud võimalikult kaugele või siis sedasi, kuidas mingi tarkvara on suutnud välja arvutada, et oleksid koridorid maksimaalselt ja pidevalt rahvast ja ukseesised parklad autosid täis. Ntx. pangaautomaadid (need vähesed), pakiaautomaadid, postiteenused, infoletid, kommunikatsiooniettevõtted, piima-saia osakond jms. millest inimesed ei pääse on kusagil kaugel-kaugel ja nende varajasemates asupaikades müüakse marmelaadikommi, gurmeeteed, kassitoitu jms. selgelt arusaamatuid kaupasid sest suured pinnad on tühjad ning A klassi üüri makstes peaksid nad pankrotis olema ... ja inimesed siis seisavad pikas järjekorras pangaautomaadi juures tagaotsas või ootavad sealsamas oma teenindajat paberilipakas peos. Teine trikk on see, et ümbereehitused tunduvad raiskavad. Suured alad on eksitavalt ja mulle harjumatult ebamajanduslikult pikalt remondis. Varem ikka survestati (leppe trahvid kui tundki ehitustegevus üle läks) hullult kiiresti ümberehitustega jms.) Nüüd aga plokeeritakse ehitus või lausa terve hoone suur osa pikaks ajaks püsiviimistlusega ja kaubanduspindadega jne. Ei miskit kiiret ei paista ning ka ehitusega seotud prahikonteinereid ega valgete kaubikute kogumeid, suitsutegevaid tunkedes tüüpe oma teada aladel jms. pole silmata. Eks peagi peab tõde või arengud (nii Märtsis arvavad kinnisvaravahendusbürood) ka selguma.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby projekteerija » 31 Jan 2023 00:48

TI ja sellega seotud tööriistad on kiiresti omaks võetud Soome ettevõtetes. Ning on selge, et paljud praegused töökohad ähvardavad kaduda. Selles loos siiski arvatakse, et tule alla satuvad graafilised disainerid, lihtsamad koodikirjutajad, lihtsamate tekstide ja aruannete koostajad jne.
https://www.hs.fi/talous/art-2000009347213.html
Minu kogemus ja sisetunne ütlevad, et nii lihtsalt loominguliste või "huvitavamate" (mida selle all ka ei mõelda) töökohtadega ja nendega seotud ametitega ei lähe. Kui seesama tööriist tegi hiljuti ära USA tippülikooli advokaadieksami, ärijuhtimise eksami ja ka arstilitsentsieksami siis ...oodata võib kõike. Ntx. kui mingid aastad tagasi tõlkimisalgoritmid said piisavalt osavateks, jäid meilgi ja lähiriikides sajad tõlgid suht korraga tööst ja oma põhisissetulekutest ilma. Võidi ju lohutada, et "huvitavamad" ja keerukamaid tõlketöid jäid endiselt inimesed tegema (kuuketuste ja väärikama ilukirjanduse tõlkimine) aga reaalsuses oli ka tipptegijatel suur osa sissetulekutest või selle stabiilsusest seotud rutiintöödega või üleöö kähku teha vajavate otstega. Nüüd on need läinud ja ei tulda enam ots-otsaga välja. Sama kurdavad ka graafikud, sisekujundajad, kodulehtede jne. tegijad. Ka insenerid, konstruktorid, arhitektid, filmitegijad ja visualiseerijad jne. tunnevad külma hingust - Küsimus on vaid selles kas kassi saba lõigatakse ära ühe korraga, viilutatakse jupikaupa või riivitakse väga pika ajavälbaga. Kindlasti on keegi ka võidumees (nagu alati). Kui aga lähiajal läheb lahti nutikamate töökohtade kadu või langevad seal kiiresti sissetulekud, siis ega kinnisvara- ja ehitussektor jne. oma kaotustest-kärbetest ei pääse.
projekteerija
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 31 Jan 2023 09:44

Tegelikkuses päris haige on see, kuidas meil "koormised" üles ehitatud. Ehk keskpank tõstab euribori, mis muudab inimeste elu põrguks, aga pangad saavad see eest kullas supelda !

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120136204/swedbank-eesti-kasum-kerkis-euribori-toel-markimisvaarselt

---

Mis sektorit ka ei vaata, olgu see kasvõi elektrimaailm, pangandus jne. Siis neil puudub igasugune tõsiselt võetav vastutus. Sisuliselt inimestel on vaid kohustused elekter / pangandus jne neil on vaid õigused.
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 31 Jan 2023 10:28

5 aastat vana loeng sulfarofaanide kasulikkusest
https://youtu.be/zz4YVJ4aRfg

Neid leidub ristõielistes, kõige rohkem aga broccoli idudes. Efekti potentseerib sinepiseemnete lisamine salatisse. Broccoli idusid saab ise lihtsalt kasvatada:
https://www.youtube.com/watch?v=3SHS0gWlTHE

vastavad vahendid ja broccoli seemned on müügil Amazonis ja tervisepoodides.
Võimalik, et on tegemist järgmise moehullusega, aga mina igatahes proovin. Kaotada pole mul midagi, ainult võita.

On olemas ka spetsiaalne massin (kas see ka ära tasub, kst)
https://www.amazon.se/s?k=groddmaskin&c ... _sb_noss_1
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 31 Jan 2023 11:16

td wrote:5 aastat vana loeng sulfarofaanide kasulikkusest
https://youtu.be/zz4YVJ4aRfg

Neid leidub ristõielistes, kõige rohkem aga broccoli idudes. Efekti potentseerib sinepiseemnete lisamine salatisse. Broccoli idusid saab ise lihtsalt kasvatada:
https://www.youtube.com/watch?v=3SHS0gWlTHE

vastavad vahendid ja broccoli seemned on müügil Amazonis ja tervisepoodides.
Võimalik, et on tegemist järgmise moehullusega, aga mina igatahes proovin. Kaotada pole mul midagi, ainult võita.

On olemas ka spetsiaalne massin (kas see ka ära tasub, kst)
https://www.amazon.se/s?k=groddmaskin&c ... _sb_noss_1



Olen aastaid kasutanud seda "masinat" https://www.amazon.se/ADFBL-Groddlock-v ... 89&sr=8-26

Hõlbustab oluliselt seemnete idanemisprotsessi ajal nende veega loputamist ja nõrutamist mida võiks teha vähemalt kord-kaks päeva jooksul.
Oluline on, et idanemise protsessi jooksul tekkivad loomulikud taimsed laguproduktid saaksid eemaldatud, mitte sisse söödud.
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 31 Jan 2023 17:24

Lihtsalt edastan.

Selline tweet: https://twitter.com/GalacticJack/status ... 1603026946

Ja mitmed signaalid, et USA võlalagi on järjekordselt saabunud, aga kuna seekord ei taheta enam lage tõsta, mis siis edasi saab?
Kuugel tõlge: "DOLLARI KOLLAPS ON JUBA FAKT - SAUDI ARAABIA SIGNAALIB BENSITAATUSE LÕPPU! Dollari kokkuvarisemine on nüüd liikvel - Saudi Araabia annab märku petro staatuse lõppemisest!"

Ready for Your Dollars to Be Canceled?
January 30, 2023
https://goldseek.com/article/ready-your ... e-canceled

‘Colossal’ central bank buying drives gold demand to decade high
https://www.ft.com/content/ef6ed550-422 ... ff2ac30e67
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 31 Jan 2023 17:39

Kas see on unenägu?

Tweet https://twitter.com/ShaneGaddes/status/ ... 48/photo/1

ütleb, et alates 1. veebruarist 2023 USA fiat dollarit enam ei tunnistata legaalse rahana - mitte kuskil maailmas; pangad kasutavad uut kvantfinantssüsteemi ja NESARA/GESARA jõustub täielikult;
2. veebruaril hakkavad pangad ja poed tõmbama fiat dollarit ringlusest välja, see saadetakse USA-sse ja hävitatakse;
3. veebruaril BASEL 4-ga liitunud pangad astuvad avalikkuse ette uue kullaga tagatud ma ei tea millega siis.

Kommentaar: siiani on olnud aru saada, et käib VÕIDUJOOKS, kumb tulevikustsenaarium peale jääb, kas mustade jõudude (Klaus Schwab, IMF jne, kelle juhiseid järgib ka meie senine valitsus, siin on eesmärgiks orjus ja uudistoit ja rahvuste hävitamine, sellel poolel on olnud ka peavoolu meedia) või valgete jõudude stsenaarium, millest meedia on 100% vaikinud ning on tundunud, et neid polegi olemas. Endiselt on raske aru saada, mis siis on tõsi.
hh
 


Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 31 Jan 2023 17:55

VÕROKESED ON ÄRKAMISE LÄVEL!

Seoses Nursipalu kuulutamisega N-A-T-O baasiks...
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 31 Jan 2023 18:33

hh wrote:VÕROKESED ON ÄRKAMISE LÄVEL!

Seoses Nursipalu kuulutamisega N-A-T-O baasiks...


Loodud Võrumaa apell on saatnud peaministrile oma seisukoha (remargi korras omalt poolt -tasaarengu, rohepöörde üks võtmeprintsiipe on kohalike kogukondade sõnaõiguse suurendamine ning looduse õiguste suurem tunnustamine) :
1. Meie Eesti ühiskond on võrdsete kodanike ühiskond, kõigile kehtivad võrdselt Eesti
vabariigi põhiseadus ja teised seadused.
Kõik kodanikud on võrdsed seaduse ees. Eestis kehtivad inimõigused, sealhulgas Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklid 7, 8, 9, 12, 17, 25, 27 ja 30. Lõuna-Eestit ei tohi käsitleda jõupositsioonilt ning lünkliku regionaalpoliitika objektina.
2. Võrumaa kultuuriruum on Eesti kultuuri lahutamatu osa, mitte marginaalne subkultuur.
Harmooniline elamine kooskõlas loodusega, mille poole Euroopa püüdleb, on siin püsinud katkematult ja on tänini sellele piirkonnale igiomane.
3. Nursipalu laienduse ja Eesti kaitsevõime tõstmise vahel pole võrdusmärki, nagu meile üritatakse hetkel näidata.
Eesti inimene on alati kaitsnud ning kaitseb ka tulevikus oma kodu, isegi kui seda tuleb teha elu hinnaga. Omaaegsed Vastseliina, Misso, Haanja, Rõuge, Vilo jt vallad kandsid Vabadussõjas suurimaid kaotusi. Sovjetiajal hävitati paljud Võrumaa pered ja küüditati Siberisse. Metsavennad varjasid ennast Lõuna-Eesti metsades, sh Lükka küla juures. Lükka küla koos ümbritsevate metsadega jääks plaanitava polügooni alale ning hävitataks.
Sovjetiajal segas inimeste elu militaarbaas(!) keset ürgset Võrumaad, kinnine võõrvägede tsoon (raketibaas ja dessantväe polügoon hõlmasid 3703 ha). Eesti vabanemisel oli suurim rõõm lahti saada militaarbaasist ja võita tagasi Võrumaa terviklikkus, taasleida nii võrokeste kui setode eneseteadlikkus, keel ja kultuur.
4. Eesti vabariigi taastamine 1991. aastal on andnud Võrumaa inimestele võimaluse ja jõu taas üles ehitada oma kodud, kodutalud. Viimase rahvaloenduse andmetel on võru keele rääkijate arv selgelt kasvutendentsis.
Me peame Eestis kõik seisma selle eest, et tagada võru kultuuri rahulik edasine areng.
Võrumaa „aigu om“-elu märgiks on kujunenud mets, kaunis kupliline maastik, rahu, vaikus, suitsusaun, maalähedane elu – seda on aastaid maailmale tutvustatud. Soome-ugri rahvastele on Võrumaa imeline näide, kuidas on taaselustatud oma keel ja kultuur. Võrumaa, sh Setomaa on innustanud kõiki Venemaal asuvaid hõimurahvaid oma keelt ja kultuuri taastama. See töö on abiks UNESCO-le ja eeskujuks kogu maailmale.
5. Selleks, et tagada Võrumaa keele ja kultuuri edasine areng, oleme sunnitud nõudma, et lõpetataks Nursipalu polügooni laiendamine, mis on ebaproportsionaalne ja üledimensioneeritud nii Võru linna, Võrumaa ja kogu Eesti suhtes.
Eesti Vabariigi kodanikena teatame, et Võrumaa elanikele on vastuvõetamatu igasugune inimõiguste, kohaliku looduse ning elukeskkonna vastane vaenulik tegevus. Kõik me unistame Põhjamaaks saamisest. Põhjamaade esimene reegel on, et inimestest ei sõideta üle. Soomes on nt põhiseadusliku argumendina jõus mõiste „ihmiseksi olemisen takia“ (tõlkes „inimeseks olemise tõttu“). Inimeseks olemise tõttu nõuame, et ka meile, võrumaalastele, kehtiksid kodu puutumatus, müranormid ja kõik muud seadused.
Me ei soovi, et Eesti paneks end provokatiivselt ise tulejoonele.
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 31 Jan 2023 23:20

muusikline vahepala, nostalgia, omamoodi geniaalne lugu - erinevad muusikalised fraasid on kokku sobitatud
https://www.youtube.com/watch?v=l3VqAsMXE7o
ja nüüd tänapäeva, ka siin on kaasahaarav bassikäik
https://www.youtube.com/watch?v=LZ2kSbSrDLs

(ja selgub, et neil ongi tehtud üks lugu nimega Talk Talk', aga see on siiski hoopis teine laul)
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 01 Feb 2023 00:28

hh wrote:Ready for Your Dollars to Be Canceled?
January 30, 2023
https://goldseek.com/article/ready-your ... e-canceled


De-Dollarization Gets Over-Excited
https://www.bullionvault.com/gold-news/ ... -013120231

Ja siin põhjendatakse de-dollariseerumise vajalikkust niimoodi:

WE'VE ALL heard about how the Dollar's days as the world's leading reserve currency are numbered...

Much of the world wants a new monetary system that isn't based on the Dollar. The US weaponization of the Dollar against nations it deems hostile...

Nojah, praegu kõlab teoorias ilusti, samas kui vaatad, millised riigid on siin juhtoinasteks, hakkab veidi imelik... (ehk BRICS, mille meediakajastused aina tugevnevad... ehk et mis saab meie armsast Eestist?)
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 01 Feb 2023 05:58

veel nostalgiat ja tänapäeva
See, mis oli skandaalne 80-ndatel
https://www.youtube.com/watch?v=onX6jBwUlyw
ei ole seda mitte 20-ndatel
https://www.youtube.com/watch?v=9wX4IV_HP9A
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 01 Feb 2023 06:28

püüan veelgi leida muusikalisi paralleele minevikust (õigemini - olevikust)
https://www.youtube.com/watch?v=9FD2mUonh5s
hmmm, miskipärast meenus meie Winny Puhh ja Kerli. Kas selletaoline muusikaline etendus ongi üks tulevikusuundadest?
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 01 Feb 2023 09:23

Ülo Vooglaid - 2 esimest asja, mida muuta tänases Eestis
https://www.youtube.com/watch?v=wBh9uqX ... startEesti

Martin Helme EKRE programmi esitlusel: „Valimiste põhiküsimus on, kas Eesti jääb meie rahvuskoduks “
https://www.youtube.com/watch?v=O84xyvQ ... uedUudised

Mnjah...
---

http://arctic-news.blogspot.com/

A/Prof. Andrew Glikson
Earth and Paleo-climate scientist
School of Biological, Earth and Environmental Sciences
The University of New South Wales,
Kensington NSW 2052 Australia

https://nsidc.org/arcticseaicenews/char ... ice-graph/

Science Update: The Sixth IPCC Report
https://www.youtube.com/watch?v=yDlANJU ... reBatsLast
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 01 Feb 2023 11:34

Kogu tänapäevane pangandus on täiesti äraspidise loogikaga. Kui pank hakkab põhja minema, siis enamasti "riik" päästab. Euribori tõus on sisuliselt pankade rahakoti sisu suurendamine.

Nüüd läheb Eestis veel äraspidisemaks, euribor kõvasti tõusnud ja nüüd ka marginaale tegelikkuses tõstetud.

https://www.err.ee/1608869165/pangad-annavad-kodulaenu-aastatagusest-marksa-krobedama-intressiga
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 01 Feb 2023 13:24

teretere wrote:Ülo Vooglaid - 2 esimest asja, mida muuta tänases Eestis
https://www.youtube.com/watch?v=wBh9uqX ... startEesti

"Lähtekohaks on inimene, mitte mingi ..."
Sama printsiip on kadumas ka meditsiinis. Kolme punkti asemele võib panna ükskõik-missuguse vereanalüüsist saadud näitaja.

Kõige videos eelnevalt öelduga olen ka nõus. Aga: kõrge IQ (Intelligence Quotient) ja DQ (Diligence Quotient) on ühiskonnas piiratud ressurss ja mitte alati ei käi koos. Sellele tuleb lisada ka KQ (Kindness Quotient). Mis kasu on tarkusest ja töökusest, kui inimene kuri on?
Väidetavalt IQ ei jälgi normaaljaotust vaid **gammajaotust või pigem hoopis ***log-normaaljaotust (neid kirjeldavate parameetrite väärtuse üle võib vaielda, kohati meenutab natuke ka normaaljaotust). Seega, lootusetu tegevus. Kaotasin lootuse sellel teemal ca 10 aastat tagasi. Viimased koroona-astad on minu lootusetust kinnitanud veelgi.
---
*DQ ja KQ on minu enda väljamõeldis, aga sobib iseloomustama ka neid omadusi.
**Gammajaotus jaguneb omakorda eksponentsiaaljaotuseks (tekkib harvaesinevate sündmuste kuhjumisel: radioaktiivne lagunemine, aeg järgmise telefonikõneni, maksete laekumise aeg jne.) ja hii-ruut jaotuseks (tekkib normaaljaotusele alluvate sõltumatute üksikliikmete summast)
***Log-normaaljaotus (tekkib juhuslike positiivse väärtusega suuruste korrutisest), mida esineb samuti looduses rohkelt, näiteks jääkristallide suurus jäätises, elusorganismide arvukus teatud alal, haiguste peiteperiood , leibkondade sissetulek jms.
----
Seega, sõltuvalt arukust tekitavate nähtuste olemusest võib IQ jaotuse tüüp olla tõepoolest erinev. Tavaline normaaljaotus tekkib teatavasti paljude sõltumatute juhuslike mõjufaktorite koostoimel. Normaaljaotus aga ei sobi IQ jaotuse kirjeldamiseks kasvõi seetõttu, et teoreetiliselt on selle jaotuse diapasoon -∞ ... +∞.
Last edited by td on 01 Feb 2023 14:51, edited 3 times in total.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby spl » 01 Feb 2023 14:01

Eestis toimuv on kaotanud igasuguse normaalsuse piirid ! Teistes riikides on inflatsioon tunduvalt pidurdunud, aga meie rallime edasi ja keegi ei näe probleemi :shock: Inflatsioonispiraal on üks hullemaid asju majanduses, raha devalveerimise järel.

https://www.err.ee/1608870464/inflatsioon-kiirenes-jaanuaris-18-8-protsendini

---

Otsene näide, mida teeb mõtlemata hinnatõus, lennujaam ei näe kunagi probleemi :twisted:


https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/120137174/tallinna-lennujaam-loppevatest-otselendudest-tostsime-tasusid-30-aga-pohjuseid-tuleks-otsida-mujalt
spl
Site Admin
 
Posts: 20964
Joined: 12 Feb 2008 20:59

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 01 Feb 2023 15:49

Nagu ikka, on sellistel aegadel kaks vastandlikku protsessi
- hinnatõus
- pangaintresside tõus
Lõppkokkuvõttes need tasakaalustavasd teineteist (laenumakseid on kergem maksta, kui laenujääk võrreldes üldise hinnatasemega on reaalselt vähenenud), aga kunaa sjad käivad loksuga (enne tõusevad hinnad, siis inteessid, siis alles sissetulekud), on kannatajaks ikka see tavaline inimene. "Keegi" võtab sellest paikaloksumisest aga koore - see, kes on rahatrükkimisele kõige lähemal. Ja tavaline inimene seda kas ei mõista või ei oska midagi ette võtta (sest enamus inimestest ei ole targem lambakarjast).

Chris Martensen rääkis hiljuti rottidest, kelle puuripõrandal on kaks elektroodi, millest lastakse elektrit läbi: rottidel pole kuhugi põgeneda ja nad ei tea oma piinade allikat, seetõttu ründavad oma kaaskannatajaid. Pahatihti juhtub ka meiega nii.

Sellele on aga vastumürk:
Choose to be happy right now, not when everything's perfect not when you have that perfect house and perfect car because as soon as you get off everything in line and in order and something's going to happen and then you're going to be unhappy again trying to get everything so be happy now, right now.


Moodsa inimese piinade allikas on paljus osas hirmutunne - hirm homse ees. Ärge laske end panna sellesse puuri, püüdke elada vabalt, kasvõi oma sisemuses.
Siia sobib muusikaline vahepala:
https://www.youtube.com/watch?v=1ioVM0W_ips
Jah, seda laulu võib võtta irooniaga, kuid miks mitte ka tõsiselt. Selle postitusega läksin vastuollu oma IQ, DQ ja KQ postitusega. Reaalsust ei saa võtta liiga suures doosis, sest siis paneme ennast sellesse hirmu ja lootusetuse puuri. Samas, reaalsuse eiramine viib meid tagajärgedeni, milleks ei osanud ette valmistuda .
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 01 Feb 2023 18:46

td wrote:Nagu ikka, on sellistel aegadel kaks vastandlikku protsessi
- hinnatõus
- pangaintresside tõus
Lõppkokkuvõttes need tasakaalustavasd teineteist (laenumakseid on kergem maksta, kui laenujääk võrreldes üldise hinnatasemega on reaalselt vähenenud), aga kunaa sjad käivad loksuga (enne tõusevad hinnad, siis inteessid, siis alles sissetulekud), on kannatajaks ikka see tavaline inimene. "Keegi" võtab sellest paikaloksumisest aga koore - see, kes on rahatrükkimisele kõige lähemal. Ja tavaline inimene seda kas ei mõista või ei oska midagi ette võtta (sest enamus inimestest ei ole targem lambakarjast).

Chris Martensen rääkis hiljuti rottidest, kelle puuripõrandal on kaks elektroodi, millest lastakse elektrit läbi: rottidel pole kuhugi põgeneda ja nad ei tea oma piinade allikat, seetõttu ründavad oma kaaskannatajaid. Pahatihti juhtub ka meiega nii.

Sellele on aga vastumürk:
Choose to be happy right now, not when everything's perfect not when you have that perfect house and perfect car because as soon as you get off everything in line and in order and something's going to happen and then you're going to be unhappy again trying to get everything so be happy now, right now.


Moodsa inimese piinade allikas on paljus osas hirmutunne - hirm homse ees. Ärge laske end panna sellesse puuri, püüdke elada vabalt, kasvõi oma sisemuses.
Siia sobib muusikaline vahepala:
https://www.youtube.com/watch?v=1ioVM0W_ips
Jah, seda laulu võib võtta irooniaga, kuid miks mitte ka tõsiselt. Selle postitusega läksin vastuollu oma IQ, DQ ja KQ postitusega. Reaalsust ei saa võtta liiga suures doosis, sest siis paneme ennast sellesse hirmu ja lootusetuse puuri. Samas, reaalsuse eiramine viib meid tagajärgedeni, milleks ei osanud ette valmistuda .


Julgeksin arvata, et nende kahe postituse vahel polegi vastuolu.
Sinu teema laienduseks/kitsenduseks(oma kallilt õpetajalt) nendele, kellel selle tarvis peaks olema aega, vajadust, huvi ja kõiki muid vooruseid :)
https://www.youtube.com/watch?v=v-LOYnc ... sekarTalks
teretere
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 01 Feb 2023 20:22

teretere wrote:Sinu teema laienduseks/kitsenduseks(oma kallilt õpetajalt) nendele, kellel selle tarvis peaks olema aega, vajadust, huvi ja kõiki muid vooruseid :)
https://www.youtube.com/watch?v=v-LOYnc ... sekarTalks

Paluks lühikokkuvõtet videost, kui võimalik. Sellistes videotes on väga palju tarbetut targutamist. Olen järjest rohkem leidnud, et mul pole püsivust/kannatlikkust jälgida. Vaatan mõnikord ETV vanu telelavastusi "Jupiterist" ja leian, et vanasti oli mul rohkem aega teatraalse nämmutamise jälgimiseks. Nüüd leian, et ka lühemad pausid kannavad dialoogides päris hästi. Kas selle põhjuseks on kiirem elutempo, tähelepanu koondumist vähendavad internetivõimalused või lihtsalt küpsem vanus, ei tea.

Muide, paast on tõesti fenomenaalne asi. Ma ei ole siiski suutnud paastuda korraga üle 7 päeva (tekkib soov teravate maitseelamuste järele, mitte otseselt nälg). Olen kahe kuuga võtnud alla 12 kilo. Enesetunne on suurepärane. Armid, mis tekkisid heroilise elustamise ja operatsioonide tõttu, on praktiliselt taandunud, nahk jalalabadel hakkab omandama beebinaha pehmust. Ma ei tea, kas sellisest paastumisest piisab kasvaja väljatõrjumiseks, aga elukvaliteet on igatahes parem kui 2 kuud tagasi, kui võtsin perearsti poolt määratud tablette. Hetkel ma ei võta ühtegi rohtu, sest kui on minek, siis nendest tablettidest pole kasu ja kui jään ellu, siis kõrvaltoimena aitab paast nende põhjuste vastu, mille tagajärgedega tabletid on määratud võitlema (s.t. need tabletid, erinevalt paastust, ei mõju põhjusele vaid ainult vaevusi leevendavalt).
Kui veepaast on kestnud kauem kui 3 päeva, siis mõistus on terav, aga füüsiline võhm paistab tõesti vähenevat - kuidagi miskitmoodi mõjutab mitokondreid. Süstoolne vererõhk, mis enne flirtis ülemise normipiiriga, on alanenud 110 peale. Ka see võib olla võhma vähendav. Saagisin aias jämedaid puutüvesid ja veeretasin pakke ülesmäge, see oli paras katsumus, võttis tavalisest rutem hingeldama (ei viici praegu järele vaadata, kas rasvade põletamine nõuab ühe kilokalori tekitamiseks rohkem hapnikku kui glükoosi põletamine).
Huvitav kogemus, igatahes. Ma ei saa otseslt seda kellegile soovitada, sest arsti järelvalve ja eelnev arstlik läbivaatus on vajalik, et vältida neerupuudulikkust, liigmadalat veresuhkrut ning liigmadalat vererõhku (ravimeid ja nende doose tuleb korrigeerida).
Last edited by td on 01 Feb 2023 20:33, edited 1 time in total.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby Majandushuviline » 01 Feb 2023 20:33

Kas td oskab/tahab sellest midagi arvata, või on siin midagi puudu: need kõik [koematerjal] sisaldavad identset geneetilist materjali, mida kutsutakse viiruseks. Koekultuuri näljutatakse ja mürgitatakse ning see laguneb loomulikult paljudeks eri tüüpi osakesteks, millest osad sisaldavad geneetilist materjali ... Sellele eri allikatest pärit geneetilise materjali osakesi sisaldavale segule tehakse seejärel geneetiline analüüs, millega luuakse arvutisimulatsiooni käigus väidetava viiruse väidetav järjestus, nn in silico genoom. Tegeliku viiruse olemasolu ei kontrollita elektronmikroskoobiga kordagi.
Majandushuviline
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 01 Feb 2023 21:17

Majandushuviline wrote:Kas td oskab/tahab sellest midagi arvata, või on siin midagi puudu.

See viiruse isoleerimise jutt jääb minu kompetentsist üsna kaugele. Püüaksin läheneda filosoofiliselt: põhjuslikkust on üleüldse teaduses väga raske uurida, sest
= abscence of evidence is not evidence of abscence
= correlation does not mean causation

Ainuke põhjuslikkust tõestav uuring on randomeeritud kontrollitud uuring (randomized controlled trial, RCT), kus juhuslikkuse alusel pooled nakatatakse ja pooled hoitakse nakkusetekitajast eemal ning seejärel uuritakse haigestumist. Kontrollitud tähendab seda, et põhjuslikku faktorit on võimalik täpselt doseerida. Randomeeritud tähendab seda, et piisavalt suure grupi juhuslik kaheksjagamine minimeerib peidetud segavate faktorite (confounding factors) mõju, sest kõigil on võrdne võimalus sattuda mõlemasse gruppi ning need faktorid jaotuvad võrdselt mõlemasse gruppi korraga. RCT on inimestel ja kõrgematel loomadel eetiliselt problemaatiline, eriti raske on see ohtlike haiguste korral, sest eeldab sihilikku haiguse põhjustamist arvatava haigustekitajaga. Sellisel juhul tuleb katse asemel rakendada vaatlust, näiteks kohortuuringu (cohort study) näol, kus teatud ajaperioodil jälgitakse haigestumist teatud omadustega grupis, kus kõigil uuritavatel on täpselt dokumenteeritud arvatava põhjuse doos. See eeldab prospektiivset ehk edasivaatavat käiku, sest retrospektiivsel ehk tagasivaataval uuringul on alati ebatäpsused dokumenteerimisel (kuna siis ei teatud veel, et mõningaid asju tuleb eriti hoolikalt dokumenteerida). Puuduseks on võimalike nähtamatute segavate faktorite (confounding factors) mõju, mida pole võimalik arvestada. Lisaks, harvaesinevate haiguste korral pole prospektiivne kohortuuring otstarbekas (liiga kulukas, sest suurem osa ei haigestu - uuritavate arv peab olema väga suur, et saada lõpuks kokku nt. 30 haigestunut) ning seetõttu kasutatakse siis kohortuuringu asemel juhtkontrolluuringut (case-control study), mis omakorda lisab veavõimalusi (varem registreeritud haigusjuhtude grupp ei ole juhuslik valim, uurimus on olemuselt retrospektiivne ehk sisaldab puudulikult dokumenteeritud andmeid jne.). Juhtkontrolluuringul peab arvatava põhjuse doos olema kontrollgrupis sama suur kui haigusjuhtude grupis, mistõttu ka see ei ole juhuslik valim. Veelgi vähemkvaliteetsem on läbilõikeline uuring (cross-sectional study), kus teatud kindlal ajahetkel fikseeritakse teatud grupis esinevad haigestunud ja arvatava põhjuse kandjad. Siin puudub ajaline seos ja võimalik on vaid nö. riski ja korrelatsiooni arvutamine, põhjuslikkust ei saa tõestada.
Kõikidel uuringutüüpidel on oluline, et arvatav mõjufaktor defineeritakse juba uuringu planeerimisel, mitte ei hakata seda otsima andmete statistilise töötluse faasis. (küll aga võib selle käigus püstitada hüpoteese, mille alusel planeerida uut, spetsiaalselt sellele faktorile pühendet uuringut).

Seose leidmiseks kasutatakse
= riski suurenemise hindamist riskide vahe (absolute risk increase, ARI) või riskide suhte (risk ratio) ehk suhtelise riski (relative risk, RR) alusel (s.t. tuleb koostada neliktabel, mis haarab ka kõiki mittehaigestumisi - nii koos kui ilma arvatava põhjuseta ning arvutada mõlemas grupis haigestunute osakaal ehk haigestumise risk)
= juhtkontrolluuringu korral tuleb riskide võrdlemise asemel kasutada šansside suhet (odds ratio, OR), mis on intuitiivselt raskemini mõistetav. Erinevalt riskidest tohib aga šansside suhet kasutada kõikides uuringutüüpides - see annab võimaluse erinevate uurimuste tulemusi omavahel objektiivselt võrrelda ning metaanalüüsil sarnaseid gruppe omavahel kokku liita - nii saab suurendada koondtulemuse statistilist täpsust, seega väheneb tulemuse usaldusvahemik (confidence interval) ning võimalikud põhjused tulevad selgemini esile.
= mõningatel juhtudel polegi neliktabeli koostamine võimalik, sest kõiki haigestumata (või kergemalt haigestunud) inimesi, kes on või pole kokku puutunud arvatava põhjusega, ei õnnestu üles leida. Seda näiteks vabatahtlikkuse alusel koostatud valimis, kus uurimuse korraldajatega võtavad ühendust vaid need, keda see teema huvitab või häirib.
= pelgalt juhtude registreerimise alusel kõiki haigestunuid (ja mittehaigestunuid) leida on samuti ebareaalne (nt. VAERS andmebaas tüsistuste registreerimiseks). Seetõttu tuleb eristada tõeliselt juhuslikku valimit ja nn. mugavusvalimit, kus jälgitakse näiteks vaid (ka mõnel teisel põhjusel) haiglasse sattunuid, see ei ole olemuselt juhuslik valim vaid allub mingi kaootlise protsessi seaduspäradele. Ka siin on peidetud faktorite mõju väga suur ja määramatu.
= Pearson'i korrelatsioonikoefitsiendi r arvutamiseks (nt. viiruse kontsentratsiooni ja haiguse väljendumise vahel) on rida piiranguid, nii näiteks peavad mõlemad suurused alluma normaaljaotusele. Spearman'i korrelatsioonikoefitsient ρ kasutab astakuid (ranks), kuid on vähem täpsem.

Lisaks ajafaktorile (eeldatav põhjus peab eelnema tagajärjele) ning doosifaktorile (haigestumise raskus sõltub põhjuse doosist) on veel rida kriteeriume, mille alusel subjektiivselt hinnatakse põhjusliku seose olemasolu või selle puudumist. Üheks oluliseks teguriks on ka analoogiate esinemine mujal eluslooduses ja bioloogiliselt äraseletatav võimalikkus. Kui asi pole muudel analoogsetel juhtudel bioloogiliselt võimalik, siis põhjuslikku seost ei ole arvatavasti ka siin.
Põhjuslikkuse poolt räägivad veel: spetsiifiline, stabiilne ja tugev mõju, tagasipöördumine algseisu peale arvatava põhjuse kõrvaldamist.

Kui esineb põhjuslik seos,siis tekkib omakorda rida võimalusi, millest korrelatsioonikoefitsient ja šansside suhe ei oska isegi und näha (unknown unknowns):
1) otsene seos:
= A põhjustab B: A=>B
= B põhjustab A: B=>A
2) peidetud põhjus C (confounding factor), mis võib olla hädavajalik või ka mitte:
= kaskaadprotsess: A=>C=>B (või hoopis C=>A=>B)
= ühine põhjus C, erinevad tulemused A ja B: samaaegselt C=>A ning C=>B
= ühine tulemus B, erinevad põhjused A ja C: samaaegselt A=>B ning C=>B
(kuid C võib olla ka üks peidetud tulemustest, mis ei mõjuta ei A-d ega B-d: A=>B ja A=>C või B=>C)
3) tagasisidega ahel
= negatiivse tagasisidega ahel ehk isereguleeruv süsteem: A=>B =>–A
= positiivse tagasisidega ahel ehk lappama minev süsteem: A=>B=>A

Kuid põhjuslik seos A ja B vahel võib ka puududa
= juhuslik kokkusattumus, kus kaks sõltumatut protsessi toimuvad paralleelselt: C=>A ning D=>B

Asja teeb veelgi keerulisemaks see, et korraga võib esineda mitu eelpooltoodud varianti koos.

Klassikaline näide valesti arvestatud põhjuslikkusest on see, kuidas teadlane tegi kindlaks, et kirp kuuleb jalgadega - kui teadlane eemaldas kirbult Jalad, siis ta enam ei hüpanud koputuse peale (s.t. tuleb täpselt teada, mis on mingi faktori täpne funktsioon). V=>H ehk Vibratsioonil kirp Hüppab. Teadlane püstitas hüpoteesi, et V=>J=>H, kuid jättis arvestamata peidetud faktori K ehk kirbu Kõrvad, Närviahelast N rääkimata. Tegelik (meile siiamaani teada) kaskaadprotsess võiks olla: V=>K=>N=>J=>H või ka paralleelselt 2 protsessi: V=>K=>N ja L=>S=>N=>J=>H (kirp kuulis vibratsiooni, kuid hüppama pani teda Silmadega nähtud Lähenev käsi)
---
Lisaksin juurde, et inimeste allkirju petitsioonidele ja avaldustele saada võib olla üllatavalt lihtne. Selles vallas on mitmeid eksperimente, kõige maekantsem oli allkirjade kogumine vee keelustamiseks - piisas vaid vee nimetus asendada keerulisema nimetusega (nt. divesinikmonooksiid) ja kirjeldada tema mõnda kahjulikku toimet ning inimesed olid valmis petitsiooniga liituma.
Last edited by td on 02 Feb 2023 04:32, edited 30 times in total.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby teretere » 01 Feb 2023 21:39

td wrote:
teretere wrote:Sinu teema laienduseks/kitsenduseks(oma kallilt õpetajalt) nendele, kellel selle tarvis peaks olema aega, vajadust, huvi ja kõiki muid vooruseid :)
https://www.youtube.com/watch?v=v-LOYnc ... sekarTalks

Paluks lühikokkuvõtet videost, kui võimalik. Sellistes videotes on väga palju tarbetut targutamist. Olen järjest rohkem leidnud, et mul pole püsivust/kannatlikkust jälgida. Vaatan mõnikord ETV vanu telelavastusi "Jupiterist" ja leian, et vanasti oli mul rohkem aega teatraalse nämmutamise jälgimiseks. Nüüd leian, et ka lühemad pausid kannavad dialoogides päris hästi. Kas selle põhjuseks on kiirem elutempo, tähelepanu koondumist vähendavad internetivõimalused või lihtsalt küpsem vanus, ei tea.

Muide, paast on tõesti fenomenaalne asi. Ma ei ole siiski suutnud paastuda korraga üle 7 päeva (tekkib soov teravate maitseelamuste järele, mitte otseselt nälg). Olen kahe kuuga võtnud alla 12 kilo. Enesetunne on suurepärane. Armid, mis tekkisid heroilise elustamise ja operatsioonide tõttu, on praktiliselt taandunud, nahk jalalabadel hakkab omandama beebinaha pehmust. Ma ei tea, kas sellisest paastumisest piisab kasvaja väljatõrjumiseks, aga elukvaliteet on igatahes parem kui 2 kuud tagasi, kui võtsin perearsti poolt määratud tablette. Hetkel ma ei võta ühtegi rohtu, sest kui on minek, siis nendest tablettidest pole kasu ja kui jään ellu, siis kõrvaltoimena aitab paast nende põhjuste vastu, mille tagajärgedega tabletid on määratud võitlema (s.t. need tabletid, erinevalt paastust, ei mõju põhjusele vaid ainult vaevusi leevendavalt).
Kui veepaast on kestnud kauem kui 3 päeva, siis mõistus on terav, aga füüsiline võhm paistab tõesti vähenevat - kuidagi miskitmoodi mõjutab mitokondreid. Süstoolne vererõhk, mis enne flirtis ülemise normipiiriga, on alanenud 110 peale. Ka see võib olla võhma vähendav. Saagisin aias jämedaid puutüvesid ja veeretasin pakke ülesmäge, see oli paras katsumus, võttis tavalisest rutem hingeldama (ei viici praegu järele vaadata, kas rasvade põletamine nõuab ühe kilokalori tekitamiseks rohkem hapnikku kui glükoosi põletamine).
Huvitav kogemus, igatahes. Ma ei saa otseslt seda kellegile soovitada, sest arsti järelvalve ja eelnev arstlik läbivaatus on vajalik, et vältida neerupuudulikkust, liigmadalat veresuhkrut ning liigmadalat vererõhku (ravimeid ja nende doose tuleb korrigeerida).



Palun vabandust, lühikokkuvõtte tegemine sellest satsangast käib selles kontekstis, et sellest oleks lugejale praktiline kasu, üle minu kompetentsi :(
teretere
 


Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 02 Feb 2023 08:16

Insaider räägib 2 minutit -- peavoolu meedia ei räägi meile tõtt selle kohta, mis maailmas toimub.
Millised riigid:
a) on BRICS liikmed;
b) on BRICS liikmekandidaadid;
c) milline riik kandideerib BRICS liikmeks Euroopast;
see tähendab kullaga tagatud finantssüsteemi ja kui too Euroopa riik liitub, bye-bye euro.
It's time to wake up, öeldakse selles videos.

https://www.bitchute.com/video/nrHRl3RTnd3d/
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby hh » 02 Feb 2023 09:10

hh wrote:Insaider räägib 2 minutit -- peavoolu meedia ei räägi meile tõtt selle kohta, mis maailmas toimub.
Millised riigid:
a) on BRICS liikmed;
b) on BRICS liikmekandidaadid;
c) milline riik kandideerib BRICS liikmeks Euroopast;
see tähendab kullaga tagatud finantssüsteemi ja kui too Euroopa riik liitub, bye-bye euro.
It's time to wake up, öeldakse selles videos.

https://www.bitchute.com/video/nrHRl3RTnd3d/


Liibanoni ta ei nimetanudki seoses BRICS-iga, ai-ai-ai. Liibanon endiselt usaldab dollarit, ai-ai-ai.
Seal inimesed kaotasid eile 90% oma rahast, nagu artikkel ütleb.

Lebanon to devalue currency by 90% on Feb. 1, central bank chief says

https://www.reuters.com/markets/currenc ... 023-01-31/

No püüaks aru saada maailmast. Tundub siis, et Klaus Sc-hw-ab-i ja I-M-F-i jt (kes tahavad maailma allutada oma kontrollile) vastu ühinevad jõud, keda vanasti nimetati halvustavalt "kolmandaks maailmaks"? Et kui need kõik ühinevad ja teevad oma kullaga tagatud raha ja hülgavad dollari, siis puht statistiliselt on see suur jõud. Samas nojah, kõik need riigid on tuntud ka oma totalitarismi poolest. Nii et ikkagi aru ma ei saa. Maailm on tundmatuseni muutumas.
hh
 

Re: Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust

Postby td » 02 Feb 2023 10:15

Ajalugu näitab, et kõikide "kõvasti tagatud" rahasüsteemide puhul tekkib riigipankuritel varem või hiljem kiusatus seda raha lahjendada ning lõpuks on sellest järel vaid fraktsioon endisest. Kui sul pole füüsilist kulda/hõbedat enda käes, siis sul seda ka pole. Ehk Murphy seadust tsiteerides: kui olud muutuvad keeruliseks, jooksevad kõik laiali. S.t. pole kedagi, kes sinu žetoonid lubatud kulla vastu vahetaks.
td
 
Posts: 19581
Joined: 13 Feb 2008 16:23

PreviousNext

Return to Kinnisvarast / Majandusest

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 121 guests